Mure elupuude pärast

Viimased lumesajud muudavad mind elupuude pärast päris murelikuks. Mõned on raskuse tõttu päris looka vajunud. Käin neid ikka raputamas, ise saan ka iga kord sahmakad lund kaela.

Loodetavasti nad taastuvad ikkagi.

Muidu on lumi ju hea. Kaitseb taimi külma eest, ent liiga palju pole üheski asjas head muidugi.

Lugesin kuskilt, et kaitseks tasub neid ka kinni siduda, ent nüüd olen sellega muidugi lootusetult hiljaks jäänud.

Lumi on puudele liiga raske

Käisin täna taas elupuid saputamas. Lumi oli oma raskusega mõned ikka päris looka vajutanud. Teist korda sai neid juba lume alt välja päästetud. Täiesti erakordne talv.

Loodetavasti need puud ikka taastuvad. Peab vaid hoolsam olema nende jälgimisel.

Lumi tuli nii äkki, et roniroos jäigi katmata. Loodetavasti kaitseb lumi suurema kahju eest. Õigupoolest ma polegi seda katnud ning ükski aasta pole külm talle liiga teinud. Mine tea, kas on nii hea sort või on mul lihtsalt õnne olnud.

Porgandid jäidki maha

Nii kui sügis peale tuli, kadus aeg kuhugi pimedusse. Ei jõudnud enam üldse midagi aias teha.

Tahtsin viimased porgandid üles võtta, kuid nüüd katab neid 30 cm lumi. No näis, kas peavad seal kevadeni vastu. Kui vahepeal ära sulab, siis võib olla võtan mõned veel üles.

Raputasin ka elupuudelt lume maha. Mõned olid juba päris kooldus selle suure kuhja all. Õnneks ei ole sula olnud ning see kõik ei olnud liiga raske.

Sügisesed tööd

Täna oli suurepärane ilm mõningate tööde lõpuleviimiseks. Läbi õnneliku juhuse sattus ükspäev minu aeda Eneli Käger ning sain kohe kordades targemaks.

Esiteks selgus, et paprikal on lisaks röövikutele ka lehetäid ja kedriklest. Röövikud on tulnud ühest liblikast, kes öö hakul sisse lendab. Seega selle vältimine oli suhteliselt võimatu.

Sain näpunäiteid ka selleks, kuidas taimede väljaviimise järel teha tõrjet. Praegu on aga tomatid endiselt taimede küljes ning seetõttu tõrjet vara teha.

Minu maasikaid on tabanud punalaiksus.



Lõikasin lehed ning põletasin ära nagu soovitatakse. Peale seda pritsisin taimi (hetkel nimi ei meenu, kuid hiljem lisan).

Võtsin üles ka ühe peenra porgandeid. Välja tuli neid ikka päris palju. Ise ka ei uskunud, et neid seal nii palju on.

Käisin elupuid veidi raputamas. On teised päris kollaseks läinud. Küllap põevad ümberistutamist, kuid neil pidi ka pudetõbi kallal olema, kuid mitte väga palju. Vaatame, mis olukord kevadel on ning kas vaja tõrjet teha või põevad taimed ümbervedamist.

Minu kasvuhoone - kahjurite paradiis

See on lihtsalt uskumatu, kuidas minu kasvuhoonesse tulevad kõik kahjurid. Varsti tekib tunne, et mida mul veel siis pole olnud.

Nüüd on kord paprika käes. Eks nad said oma osa kedriklesta käest, kuid mitte need viimased taimed. Nimelt hakkavad minu enda maha pandud seemnete taimed alles nüüd viljumisvalmidusse jõudma.

Käisin nüüd mõni päev tagasi kasvuhoones ja pidin ehmatusest istuli kukkuma. Lehed olid paprikal ära näritud, kaetud suurte junnidega. Ja siis leidsin miskid ussid ka veel lehtede alt. Ja neid usse oli ka maas ja surnuid.




Kellega võiks tegu olla?

Kuidas sõnnikut maha panna?

See võib kõlada nüüd väga imelikult, aga ma olen juba pikemat aega juurelnud, kuidas panna maha sõnnikut. Asi selles, et vaja oleks õunapuu ümber sõnnikut panna, kuid seal on mul muru. Seega saaksin sõnniku laotada vaid murule. Õigemini on see sõnnik-kompostmuld. Nüüd siis mõtlen, kas niisama laotamisest ka kasu või peaks ikkagi selle maa sisse kaevama?

Täna tegin taas puhastust peenardel. Viskasin ära hernetaimed. Olid päris ära kuivanud ning mitmel kaunad ka hallitama läinud. Kaevasin ka peenraid, et umbrohtu ära noppida.

Vaatasin Maaleht.ee-st ka maasikate sügisese hooldamise videot ning asutasin end õue lehti lõikama, kui nägin, et äkitselt on vihma hooga sadama hakanud. See tabas mind küll täieliku üllatusena.

Egas siis muud kui uut päeva ootama.

Tomatite hooaeg jätkub

Tomateid veel jagub ning mõni taim alles õitseb ka. Tea, kas neist midagi valmib. Igatahes olen tomatitega väga rahul. Järgmine aasta kavatsen neid rohkem kärpida, sest kasvavad ikka väga täis.

Proovisin eile viimaseid herneid. No see teine õitsemine ja uued viljad on naljategu. Maitse pole enam see ning enamus kaunu on lihtsalt liistakad.

Porgandid kasvavad jõudsalt. Väiksem laps pistis kaks tükki nahka ning kiitis oma aia hääd maitset. Rohkem pole õnneks vajagi.

Tegelikult ootan tomatite lõppu, või mis nüüd ootan, aga siis saan teha kasvuhoones ka tõrjet. See kurkide väljasöömine oli masendav ning võtan puhastuse sügisel ette. Näis, kas järgmine aasta on siis muretum.

Peenrad tühjaks

Vaikselt hakkavad peenrad aga tühjaks jääma. Võtan aga asju üles ning jäägid komposti.

Viskasin just tillid ära. Olid päris vanad juba. Uus peale tulemas. Tea kauaks seda kõike jagub kui see öökülm nüüd ikkagi tulemas on.

Tomatid muudkui kasvavad. Ma ei saa aru kust neil seda jaksu nii palju on. Igatahes palju on veel rohelisi ning mõnel alles õied küljes.

Herned tegid ka trikke hakates uuesti õitsema. Ega need enam suureks kasva. Imelik, et nad üldse teist korda õitsesid.

Tegelikult on kahju, et kõik hakkab läbi saama. Veidi tühi tunne sees, sest varsti polegi enam aias midagi toimetada.

Tegin täna taas ise leiba. See on üks paremaid küpsetisi kodus tegemiseks. Lapsed pistavad leiba võiga lausa kahe suupoolega.

Saak, suur saak

Eelmine pühapäev tegin siis korraliku korje oma kasvuhoonest. Võtsin hulgim tomateid, paprikat, kurki.



Tegin vanaema retsepti järgi tomati-sibula kastet ning ühe teise retsepti järgi letšot. Sibulat pidin muidugi ostma turult, sest seda ma oma aeda ei pannud.

See oma aiast korjamine ning talveks asjade valmistamine on tõeline nauding. Ma pole vist midagi nii toredat ammu teinud :)

Tegin veidi korrastustöid täna. Ühe peenra pealt võtsin ära herned, mis olid kuivanud. Teisel kahel peenral herned veel õitsevad ning tekitavad vilju. Kuigi aeg vist siiski sealmaal, et nad enam täismahus ei valmi.

Panin vaarikatele hobusesõnnikut sügisväetisena. Panin seda ka ühele vanale kreegipuule. On jäänuk eelmistest omanikest aianurgas. See aasta pole tal midagi küljes, vaatame, mis kasu sõnnik toob.

Ostsin kaks punase sõstra põõsast (Jonkheer van Tets ja Hollandi punane) ja kolm tikripõõsast (Hinnonmäki kollane ning punane ja Invicta). Alla panin siis kobedalt sõnnikut. Loodetavasti lähevad kõik jõudsalt kasvama. Mustsõstra istutasin ka ümber.



Minu suureks rõõmuks on üks kapsas jõudsalt end kasvatanud. Ei tahagi teda veel maha kaksata. Kaua ei saa muidugi hoida, sest äkki söövad mingid pahalased ära.



Kõige kurvem on see, et vastik lest on nüüd jõudnud otsapidi ka tomatiteni. Eks lasen tomatitel ära valmida ja hoian taimi nii kaua kui võimalik. Käisin juba poes ka kasvuhoone desinfitseerimise vahendit ostmas, et pärast kasvuhoone üle lasta. Täiesti jama.

Millega siis jänni olen jäänud

Üks asi, mille kasvatamine on täiesti võimatu minu jaoks, on redis. Ma ei saa aru, mida ma valesti teen, et need ei kasva. Õigemini kasvasid küll, kuid peamiselt varred ja õied. Redist ennast alla ei moodustunud.

Paar korraliku suurusega redist sain siiski ka, kuid seda on ikka veidi vähevõitu. Järgmine aasta kavatsen mulda parandada sõnnikuga. Ehk aitab.

Lugesin ka seda, et asi võib olla kuivuses. Nimelt pidavat kuivas mullas kasvav redis kasvatama õisikuvart. Oma teada kastsime neid üsnagi korralikult, kuid võib olla ei osanud ma kuivust piisavalt hinnata ning pidanuks seda rohkem tegema.

Sain eile lõpuks oma esimese paprika kätte. Sellel oli taas mädaplekk peal, kuid muidu maitses teine väga hea.

Praegu on tõeline tomatiuputuse aeg. Neid muudkui valmib ja valmib. Plaanin veidi sisse teha paprika ja sibulaga. Üks minu lemmikhoidiseid lapsepõlvest. Pean vaid vanaemalt õige retsepti kätte saama. Oma teada kirjutasin selle kord ka ümber, kuid ei tea nüüd kuhu. Igatahes on see väga hea salat prae kõrvale.

Herned hakkavad läbi saama. Mõned üksikud kaunad ripuvad veel küljes. Nende üle oli mul kõige suurem hea meel. Oh, kuidas sai käidud ja söödud :) Ma arvan, et suurim sööja olingi ma ise. Pean tunnistama, et tegelikult tahaks veel.

Oleme maitsnud ka esimesi õunu sordilt 'Kaspar'. Mulle see vili maitseb kohe väga - selline hea, magus (parajalt, mitte lääge), värske. Oleks neid õunu vaid rohkem :).

Kaotatud lahing

Pean siis käed üles tõstma ja tunnistama, et minu lahing on seekord kaotatud. Ei saanud ma jagu sest vastikust lestast, mis minu kurkide kallale tuli. Pritsisin neid siis Nekoga (mis pidavat olema looduslik), tomatilehtede veega ning lihtsalt veega. Kasu ei mingit. Tänaseks olen ära visanud 9 taime. Veel mõned taimed hingitsevad, kuid peagi lähevad ka nemad.

Väga kurb on meel, sest nüüd ei saa ka söögiks kurki :(

Lõpuks on hakanud tulema ka tomatid. Seda aega sai ikka päris kaua oodatud. Nendega on ka väike mure tekkinud: nimelt hakkavad osad neist mädanema otsast. Kõrval on ilusad tomatid, kuid mõned mädanevad. Mitte ei saa aru, milles asi on.

Vett saavad nad vastavalt vajadusele, kuna meil automaatne kastmissüsteem, nii et kuival nad pole.

Sama häda on ka paprikaga. Mõnedele tekivad peale pruunid laigud. Ma loodan südamest, et tegu pole taas mõne pahalasega.

Mnjah, pean ikka rohkem aiaraamatuid lugema, et saaks veidigi aimdust, kuidas selliseid asju ennetada.

Ahjaa, lisaks kurkidele läks lest ka arbuuside kallale, nii et neid mul ka enam pole.

Sügisel tuleb kasvuhoones korralik desinfitseerimine ette võtta.

Kurjajuured kurkide kallal

Läksin neljapäeva hommikul kurke kaema kasvuhoonesse ning avastasin äärmiselt ebameeldiva üllatuse - ühel taimel lehed kollased ja mingi võrk ümber. Esialgu õnneks vaid üks taim.



Hakkasin siis õhtul uurima, et millega tegu. No ei leidnud oma targast raamatust midagi.

Reedel sain aga kolleegilt teada, et tema arvates on tegu kedriklestaga. Otsis mulle lausa tõrjeks vajaliku vedeliku retsepti välja. Kuna mina keemiat kasutada ei soovi, siis sain küüslauguleotise retsepti.

Samas kirjutas Aialeht.ee ka sellest probleemist ning küsimusele vastanud teadur soovitas taime välja visata.

Ma nii kardinaalselt kohe asjale siiski ei lähenenud. Võtsin ja pritsisin seda küüslauguleotisega (1 liitrile veele lisada 4 purustatud küünt ja kohe kasta).

Tundub, et edasi pole see läinud. Kurgid kasvavad ka taime küljes suureks. Seega ma taime välja ei viska. Eks hinges kripeldab veidi, et äkki teen valesti. Vaatame, mis siis edasi saab.

Kiired ajad

Eelmisest sissekandest juba päris pikk aeg möödas, kuid aiatöö ja tavatöö võtab kogu vaba aja.

Kasvuhoones on praegu päris rasked ajad. Väljas on nii kuum, et kogu aeg mõtled, kuidas taimed üle elavad. Panime siis lõpuks südamerahustuseks automaatse kastmissüsteemi. Ma ei saa aru, miks me sellega nii kaua ootasime. Väga hea asi. Taimed on nüüd palju ilusamad ning enam pole ükski neist longu vajunud selle tõttu.

Ostsime 80liitrise tünni, kuhu siis lasime see sisse. Kahe päevaga on kulunud kolmveerand tünni.

Igatahes tunnen nüüd suurt rahulolu, et võin kasvuhoone ka mõneks päevas üksi jätta.

Maasikaid saame ka päris normaalselt esimese aasta kohta. Samas on üks sortidest kohutavalt hapu. Ainuke häda, et ma ei suuda tuvastada kas see on Sonata või Honeoye. Ma siiski kahtlustan viimast, sest Sonatat olen saanud maitsta ning see on hapukam, kuid mitte nii hapu kui minu marjad.




Hernes kasvab mühinal ning esimesed õied on ka küljes. Ma ikka väga loodan, et saame midagi neist, kuna värske hernes on üks mu suurimaid lemmikuid.

Porgand kasvab ka väga kenasti ja varred on vähemalt päris korralikud ja suured. Loodetavasti kasvab alt poolt ka sama korralikult.



Kurgid on vist tänu kastmissüsteemile ka uue hingamise leidnud. Enamik neist on juba laes. Kurke on hakanud tulema nii palju, et jagan aga vanaemale. Panin täna esimesed värsked hapukurgid ka käima. Homme saab siis proovida, kuidas nad välja tulid. Täitsa põnev. Köögis levib aga mõnus küüslaugu, mustsõstra, tilli ja hapukurgi lõhn.




Tomatid kasvavad ka mõnuga, kuid punaseks ei lähe. No ma ei saa aru. Mulle tundub, et olen juba igaviku oodanud.

Ahjaa, arbuus õitseb väga kenasti ning esimesed viljad on ka moodustunud. Täitsa armsad kohe.

´

Kapsastega läks väga halvasti nagu näha allolevatelt piltidelt.

Kahjurid, kahjurid

Tuleb tõdeda, et pole see aiapidamine ainult üks rõõm ja õnn. Saabunud on ka esimesed kurikaelad. Keegi järab meie rediseid kohe mõnuga. Osad on seest nii ära ussitanud, et neid saab vaid ära visata.

Lugesin Aiapidaja entsüklopeediast, et redise oluline kahjur on kapsakärbes. Küllap see kurikael neid siis hävitanud ongi. Soovitatakse katta putukakindla võrguga. Mnjah, külvasin rediseid nüüd uuesti. Osad on juba ninad välja pistnud, teised alles hakkavad mõtlema, kas tulla või mitte. Viimased panin katteloori alla. Vaatame, kas see aitab.

Igatahes on pea kõik mu kapsad ja lillkapsad langenud söödikute ohvriks. Suurem enamus läks lihtsalt välja. Praegu on alles 3 taime ning ma väga loodan, et ma midagi ikkagi saan. Järgmine aasta tuleb nende kahjuritega ikka kõvasti rohkem tegeleda, kui kapsaid maha panen.

Mind paneb imestama, et salat kasvab nii kasvuhoones kui ka õues ikka väga kiduralt. Ma kahtlustan, et see muld, mida kasutan, ei ole piisavalt toitaineterikas. Hakkan siis veidi neile väetist (lademetes hobusesõnnikut) juurde andma. Ehk annab tugevust ja jaksu.

Roniroos on lehetäisid täis. Mõtlen nüüd pingsalt, mida teha. Mulle ei meeldi kemikaalidega neid tõrjuda, kuid Fastac on nii efektiivne, et suur kiusatus on seda teha. Ühe roosinupu on nad mul täitsa tühjaks söönud.

Rohelise seebi vesi ei aita. Seda olen katsetanud, kuid kahjurid on kohe tagasi.

Õunapuult avastasin ka mingid imelikud kurikaelad. Ühel lehel oli neli ussi koos ning järasid seda mõnuga. Mitmest lehest lihtsalt roots alles. Tark raamat soovitab röövikud lihtsalt ära korjata.

Mure on mul tõesti suur, sest noor õunapuu on ohtralt õunu täis ning ma ikka väga sooviksin see aasta saada rohkem õunu kui vaid 2-3.

Kasvuhoones on taimed täies kasvuhoos. Kurgid kerkivad nii mis mühin. Varsti on suuremad juba laeni end upitanud. Hetkel veel kurgiuputust ei ole. Praegu saame parasjagu kurgi söömiseks lauale. Veidi võiks isegi rohkem olla.

Kurgid on kõvasti ka kõrvalvõsusid või harusid endal ajanud ning uurisin veidi, kas nendega peaks midagi ka tegema. Soovitus oli lasta neil kasvada ning peale teist lehte ära näpistada. Tormasin kohe kasvuhoonesse seda tegema. Küllap võtavad muidu kogu jõu ära.

Tomat on ikka veel roheline. See punaseks minemine võtab niiiii kaua aega. Vahest tekib mõte, et äkki ongi rohelised tomatid mul :) .

Paprika kosub kenasti ning ootan samuti esimesi vilju taimedelt. Tahakski näha, mis värvi mul nad siis lõppkokkuvõttes on.

Esimesed viljad maitstud

Aeg on siis sealmaal, et esimesed viljad korjatud. Ma olen õnnelik nagu väike laps.



Ja nad on ikka tõeliselt maitsvad. Ei tea, kas asi selles, et oma enda kasvatatud või ongi oluliselt paremad. Igatahes on maitse mõnusalt mahe.

Täna korjasin ära ka suured kurgid. Neid on ikka ohtralt valmimas. Ma ei kujuta ettegi, mis ma nende kogustega peale hakkan.



Tomatid on ka kenasti kasvanud ning rohelised munad küljes. Tahaks nüüd näha, et mingigi punane jume tekkima hakkaks neile.


Paprika moodustab ka vilju. Tõeline paradiisiaed mul.


Ka porgandid on lõpuks ninad välja pistnud ning isegi oad, mille ma eelmine nädal maha külvasin, hakkavad end välja venitama.

Uskumatu lugu

Kuna ma polnud oma seemnetes kindel, siis ostsin 5 taime juurde. Igatahes võtsin väikese viljaga taimi, et saaks sisse teha.

Täna olen veendunud, et 3 neist on pika viljaga. (Ühe tõmbasin mingi hetk kogemata välja.) Seega olen kohe väga pettunud. No ikka väga. Mida ma nende pikkadega teen. Sööme jah, annan vanaemale ja kõik. Peame siis aga rohkem kurki sööma ning leppima selle kõigega.

Kurgid-tomatid küljes

Ja ongi nii. Kurgid on juba päris suured, nii oma 4 cm. Jajah, kauaaegne kasvataja hakkab selle peale naerma, aga minu jaoks on see väga suur asi. Nii et käime oma kolme suurt kurki muudkui imetlemas ning ootame, et saaks varsti võtta ja mekkida.

Tomatid on ka kenasti küljes. Kõige viimastel taimedele, mis ma ostsin. Teistel pole veel ühtegi tomatialget, kuid siiski õisi on.

Paprikal hakkab ka midagi tekkima.

Olen käinud ja ikka korralikult kastnud taimi. Kardan ikka, et äkki lähen liiale. Ülemäära vesine olemine mõjub ju pigem kahjulikult.

Viimastel päevadel on peenral kasvavad taimed ka hoogu juurde saanud. Redised on juba päris ilusad. Hernes tuli suurepäraselt üles. Maasikad muudkui õitsevad ja õitsevad. Mind aga hämmastab, et till nii kidur on. Eeldasin, et see tuleb üles nagu umbrohi. Sibul on ka kehvema kasvuga ning porgand teeb täiesti nõutuks. Ega ma saagi aru sellest umbrohusest peenrast, kas seal on porgandi alged või hoopiski miski muu. Ootan veel veidi ning kui midagi ei tule, siis teen suurema puhastuse.

Veidi pilte kasvuhoonest

Kõik kasvab, nii et mühiseb

See nädal aega kestnud soojus, mida vürtsitavad vihmahood, on pannud kõik taimed mühinal kasvama. Igatahes tulid kõik kurgiseemned kasvuhoones lõpuks üles. Seega on mul nüüd 15 kurgitaime. Algselt pidi neid olema 10, kuid suures äpardumishirmus ostsin ka suuri taimi.

Eile nägin, et ka arbuusid on lõpuks seemnest end välja ajanud ning sirutavad oma kaelakesi lehepungadega ülespoole. Nad on ikka väga graatsilised. Kõigepealt tuleb välja punga ots, siis lükkab taim end pikema varrena mullast välja, hoides punga nõtkelt allapoole. Esialgu katab punga väike mullamütsike.

Mulle meeldib vaadata just arbuuside sirgumist. Iseasi, kas neist nüüd midagi ka edasi saab.

Paprikad on ka täitsa jõudsalt kasvanud ning näen neil ka õiepungi.

Tomatite pärast olen endiselt mures, kuid loodan siiski, et ka need hakkavad jõudsamalt kasvama. Alumised lehed on veidi närbid.

Istutasin ka vaarikaid ümber ning sain väga hea õppetunni. Kuigi üks spetsialist ütles, et vaarikad tuleb kohe mulda panna kui üles kaevatud, siis ma ikka arvasin, et see pole nüüd nii hull. Igatahes tõmbas kuum vaarikad kohe närbuma ning päris mitu taime tuligi ära lõigata.

Nojah, eks omad vitsad peksavad ning rohkem ma seda viga ei tee.

Ahjaa, pidin olude sunnil ostma ühe vaarikataime. Need on ikka hirmus kallid. Või mulle lihtsalt tundub nii? Luige laadal küsiti taime eest 30 krooni, Horteses 40 krooni. Pean ikka naabri umbrohuna meie aeda tükkinud taimed üles kaevama ja lihtsalt peenrasse istutama. Saab odavamalt. Tuttavatelt küsin ka. Igatahes osta ma neid rohkem ei plaani.

Kuna ostule jutt läks, siis ostsin kollase vaarika 'Helkal'. Vaatame, mis sellest välja tuleb.

Tõin vanaema juurest rabarbereid, mis on samuti kenasti juurdunud ja kasvavad nii mis mühiseb.

Maasikas õitseb

Käisin just peenraid kaemas ning nägin, et ühel maasikal õis lahti ja teisel kohe minemas. Oh seda õnnetunnet :) Täitsa siiras lapselik rõõm.

Tuleks neid õisi nüüd rohkem ja maasikaid veelgi rohkem. (Pildi lisan veidi hiljem.)

Suur istutustöö tehtud

Täna tegin siis valmis veel 4 peenart, et saaks maasikad istutatud.

Kolm peenart mahutavad nüüd igaüks 20 taime. Ma loodan, et need ei saanud liiga tihedalt istutatud. Igatahes teen ühe peenra maasika jaoks veel, sest üle jäi 5 taime + vanalt peenralt 4-5 taime vaja üle tuua.

Loodetavasti saan ka saaki nautida.



Siis istutasin 5 taime varajast kapsast ja 5 lillkapsast. Taimed ostsin Luige laadalt. Ümarama lehega siis lillkapsad ning piklikumaga kapsad. Neid kribusid vaadates tundusid kõik muidugi täpselt ühesugused. Aga eks tegemist ikka kogenematu kommenteerijaga.

Panin katteloori peale, et neid juba kohe alguses hoidma hakata.

Siis ostsin Luigelt veel paprikataimi - kollased, punased ja oranži. Enda ettekasvatatud paprikad on nende kõrval olematud.

Ostsin ka 5 kurgitaime, kuna minu maha külitud seemned ei näida mitte mingisugust kasvamise algetki. Eks näis, võib olla võtab idanema minek veidi kauem aega. Ma siiski loodan, et nad ikka kasvama lähevad.

Käisin ka eile Luige laadal ning ostsin 6 tomatitaime. 3 sordist Malle ja 3 sordist Vilja. Taimed on nagu nad on. Eks eilne vihm ja külm ka räsis neid. Ma siiski loodan, et midagi neist ikka välja ka tuleb.

Piilusin katteloori alla, kuhu panin redise seemneid. Igatahes paar idanejat paistsid kätte. Jätan katteloori peale, et linnud ei saaks tegutsema tulla.

Lisaks istutasin maha veel kahte sorti porgandit. Seemned võtsin Jõgeva omad. Ma ikka usun veel eestimaisuse headusesse :)

Maasikahullus

Selgub, et ma olen nüüd suutnud kokku osta 50 maasikataime. Kõik ootavad istutamist. Vaja oleks leida mees ja labidas, kes peenrad valmis kaevaksid. Võib olla tuleb taas siiski ise tegijaks kehastuda.

Horteses oli pakkumine - 10 taime 95 krooni. Läksin siis suure õhinaga taimi ostma, et katsetakse erinevaid sorte. Olin 10 pakki kärusse ladunud, kui kassas selgus, et olen nüüd 100 taime võtnud. Üks pakk polnud mitte üks taim, vaid 10 taime. Täiesti kribud.

Mis siis teha, tassisin aga kuus pakki tagasi. Igatahes on meil see aasta aias Polka (10 taime), (Frigo) Honey (20 taime), (Frigo) Korona (20 taime) ja veel 5-6 taime, mille ostsin eelmine aasta. Nime hetkel meenutada ei suuda.



Arbuusi seemned on väga kenasti idanema läinud. Ja ma olen ikka väga tubli: istutasin kõik ühte karpi. Täna siis selgus, et kõik seemned tuleb ikka eraldi istutada.

Ma olen vist liiga palju ette võtnud ning tundub, et teen kõik asjad valesti ehk need, mida võiks koos panna, istutan eraldi ja vastupidi. Mis seal siis ikka. Vaatame, kas midagi kogu sellest kremplist ka üldse välja tuleb.

Peenarde rajamine

Sai sellega siis eile algust tehtud. Lõpuks.

Täitsa uskumatu, et see ka raskeks osutub. Saime oma vongerdused valmis, aga minu arust nad on natuke naljakad meil.

Kaevasin siis hanguga hobusesõnnikut sisse, et veidi rammusam oleks. Eks näis, kas sest ka kasu on.

Kasvuhoonesse külvasin kottidesse pikad ja lühikesed kurgid ning veidi sibulat ja salatit.
Peenrasse siis redist, sibulat ja saialilli. Viimast küll tüdrukute meeleheaks, et neil ka peenral midagi olemas.

Nüüd tuleks neid peenraid aga ohtralt juurde tekitada, et kõik ostetud maasikataimed maha saaks ning sealt suvel ikka saaki tuleks.

Kui ma kogu seda peenra ala vaatan, siis tundub see kõik mulle ikka kohutavalt suur. Loodetavasti suudan sellest lõpuks ka üle käia.

Elupuude ümberistutamine edukalt lõpule viidud

Võin suurima südamerahuga öelda: "Tehtud!". Saime nii poole kümneks puud ümber istutatud. Viimase puu ajal oli juba päris pime, kuid tegime ära.

Olen nii rahul. Aed on kohe teist nägu. Kõik on kohe teistmoodi.

Nüüd on tekkinud naabri aia ja maja vahele nagu väike salakäik. Keegi ei näe kedagi kõndimas :)

See õues töötamine on tõeline mõnu. Tänane tööpäev oli vaimselt väga väsitav. Ja pidin enne ikka 2 tundi õues kõva tööd tegema kui tundsin, et vot nüüd olen taas vaba. Värske õhk, füüsiline tegutsemine ning mõtete mujale viimine teeb imesid.

Elupuude ümberistutamine

Tundub, et nüüd on nii kohutavalt kiireks läinud kõikide aiatöödega, et 24 tundi ööpäevas on ilmselgelt vähe. Suure tööna võtsime ette elupuu heki eemaldamise kahe krundi vahelt, et muuta seda rohkem üheks tervikuks.

Mina arvasin alguses, et võiks heki ikka osaliselt alles jätta ning tekitada sisse nö värava. Abikaasa oli sellele vastu ning tahtis kõike vahelt ära saada. Lõpuks jäin ka mina nõusse, et see võib olla parim lahendus.



Rääkisime korra ka naabritega, kas nad jäävad rahule, kui istutame nendele külje peale heki ette. Kaalumisel oli ka teine külg osaliselt hekiga katta, et varjata meie lehtlat, kuid siis oleksime nende lõunapäikese ära varjunud. Ega nad just ei protestinud, sest tegu meie aiaga, kuid tunnistasid, et see poleks tore. Jäime siis ühe külje juurde, kuna teise poole kinni panek ei ole nii oluline.

Uhh, on see vast töö. Esiteks avastasime, et töömehed on võimsalt betoneerinud kahe aia vahelised postid. Betoonaluse laius oli meeter korda meeter vms. Igatahes meie jõud sellest üle ei käinud.

Puude kättesaamine osutus üsnagi raskeks ülesandeks. Muudkui kaeva ja tõsta neid kärusse. Mina tõstsin käed, sest jõud 2,5 meetristest puudest üle ei käinud. Abikaasa tõstis ning temalgi oli ikka väga raske.

Kokkuvõttes saime umbes 1/3 taimedest ümber viidud. Hoiame sõna otseses mõttes hinge kinni, et nad ikka ellu jääksid. Väikest lootust hoiab kogemus kolme elupuuga, mis said sügisel välja võetud maast ning olid mullapallide kilekottides kuni praeguseni. Kõik on täie elu ja tervise juures.

Enne maha istutamist panin ka korralikult okaspuude väetist, et veidi rohkem jõudu anda neile. Eks siis näis, kas nad peavad sellele kõigele vastu.

* * *

Lisaks sellele on nüüd mõnusalt ka riisutavat pinda: 900 + 400 ruutu. Samas pean tunnistama, et ma täitsa naudin seda. Ma kohe tahan õue minna ja riisuma hakata.

Muru tahab hirmsasti vihma saada, et vohama hakata. Samas on talv ja pikk lumevangis olek seda ka korralikult kahjustanud. Nii mõneski kohas oli see hallitanud ja kaetud hallituse moodi kihiga.

Viimane lumehunnik sulas täna. Ootan nüüd päeva või kaks ning maja juurest saab lõpuks kõik riisutud. Uuel krundil on veel pool vaja riisuda.

Tegelikult on jube hea tunne, kui riisun ära ning vaatan siis seda puhast kohta. Kohe tundub rohelisem ning rohigi paremini tärkavat.

Krookused on ka oma nupud lahti saanud. Kuidagi väikesed ja nõrgad tunduvad see aasta. Samas väga ilusad. Mustsõstra põõsa ümber on nii valgeid, kollaseid kui lillasid. Tõeline värvidemäng.

Lilled väljas

Ei suutnud vastu pidada ning ostsin võõrasemad ära ja pistsin eelmine pühapäev õue. No kohe vajab hing ja silm värve.

Seni on nad kõik väga tublisti vastu pidanud ning väike külm pole neile miskit teinud. Võõrasemad on ikka väga ilusad lilled.

Täna käisin aiandusmessil Näituste paviljonis. Aiandusest oli asi muidugi kaugel. Bokse, millest läbi astuda sai lugeda ühe käe sõrmedel. See tegi meele väga kurvaks. Hooaeg on algamas, kuid selline mess ei paku midagi. Järgmine aasta ei tasukski seda korraldada, kui asjad samamoodi lähevad.

Eks peab end asutama Luige laadale ja teistele messidele. Tartusse kahjuks ei jõua. Tegemisi liiga palju.

Pean siiski üles tunnistama, et päris tühjade kätega ma messilt tulema ei saanud. Ühe lumeroosi ostsin ka, sest see oli nii ilus.



Ja 10 maasikataime ka. Hind oli 10 krooni Polka taimedel. Loodetavasti tulevad ikka magusad ja väga head ning kannavad korralikult.

Kavandi tegemine

Otsustasin ka ise proovida aia kavandi tegemist. Mõtlesin küsimustele, millele Mailis Laanemäe soovitas oma artiklis möelda.

Tuleb tunnistada, et enne nägin ma muidugi Mailise tehtud kavandeid.




Eks need tekitasid mõtteid, mida tahtsin siis ka välja joonistada. Nagu allpool näha, siis tegu on ikka väga algajaga :)

Minu töövahendiks oli Excel, kus siis panin plaani paika. Kõige parem kavandi tegemiseks see programm kindlasti ei ole. Ma isegi soovitaks algajal kasutada pigem paberit. Seal saab ise vaba käega jooni tõmmata ja teha selliseid kujundeid nagu hing ihaldab.

Tegelikult on minu jaoks väga keeruline kirja panna kõiki neid asju, mis aias võiks olla. Ja kuhu need võiks panna. Kuigi kõike teen mõõtkava järgi, siis ikkagi ei teki silme ette seda pilti, mis hiljem aias saab olema.

Mulle kipub tunduma, et ringjate joontega on ilusam ja põnevam kavand, samas kui kindlate joontega kavand on praktilisem ja selgem.

Aga mis nüüd edasi? Peab vist ootama. Tegelikult soovitas Piret koostada nimekirja asjadest, mis minu jaoks kõige olulisemad ning mis peaksid esmajärjekorras valmima.

Kuidas valida kasvuhoonet?

Oleme otsustanud, et tahame endale aeda ka kasvuhoonet. Mõte oma aia punastest ja maitsvatest tomatitest ei anna kuidagi asu. Ja muidugi kurgid, paprikad jne.

Seega alustasime kasvuhoone otsinguid. Olgem ausad, see polegi nii lihtne. Esmalt käisime neid vaatamas kohas www.rodoaed.ee. Meie uuritud näidis oli tõesti uhke ning tundus väga stabiilne ja korraliku konstruktsiooniga olevat. Ruumi oli parajalt ning suur pluss oli automaatselt avanevad katuseluugid ning uks, mille ülemise osa sai lahti jätta.

Mulle endale on oluline just konstruktsiooni tugevus. Eelmine talv näitas, et nõrgemad kasvuhooned ei pea sellisele lumele vastu.

Müüa kiitis polükarbonaati, millest viimasel ajal tehakse üha enam kasvuhooneid. Ta tõi välja selle plussidena sooja hoidmise ning valguse parema jaotuse. Erinevalt klaasist murrab see päikesekiiri ning ei teki ohtu, et taimed võiksid päikese valgusest tingituna närbuma.

Ideena meeldis mulle ka väga mõte kasvukottidest peenarde asemel. Need saab sügisel välja tõsta ning talvel viia nt aiamööbli kasvuhoonesse.

Lisaks sellele pidi materjal olema üsna tugev, nii et kui pall vastu seda lüüa, ei pidanud katki minema.

Kuna sealsed hinnad on üsna korralikud, siis otsustasime uurida ka teistest kohtadest. Käisime vaatamas Bauhofi väljapanekut. Kuidagi väga logisev tundus, sama oli ka Espaki näidisega. Vahest jääb mulle mulje, et ka näidiseid ei panda kokku 100% korralikult, kuid ostjana häirib see mind ning ma ikkagi ei usu selle headusesse.

Leidsin ka netist kasvuhoonete pakkujaid, kuid paljudel näidised üsnagi kaugel. Seega jätkame otsinguid, kuna sooritasin esimesed seemneostud. Uh, poodide valik on ikka niiiiii suur, et võtab silme eest kirjuks. Üsna palju vaatasin seda, kas sort on Eestis aretatud või mitte. Ostsin kokku herneid, rediseid, salateid, paprikat. Panen siis redised ja paprikad hakkama. Need siis, mis lähevad kasvuhoonesse. Sõrmed sügelevad :)

Mida teha aeda?

Olen uurinud veidi raamatuid. Eriti suurt tähelepanu olen pööranud raamatutele "The Complete Garden Makeover Book" ning "Uus aiapidaja entsüklopeedia."

Tuleb tunnnistada, et tõesti on väga ilusaid aedu ning mida kõike saaks aias teha. Samas hirmutab mind mõte, kui palju tööd selle kõigega on. Tore oleks ju, kui keegi teeks kõik valmis, mina vaid ütleks kas see minu arust sobib sinna või mitte. Aga kas ma siis saan ikka seda aeda, mida ma tahan?

Aia kujundamine on pikk protsess. Kindlasti ei saa aastaga ega ka kahega seda tulemust, mis kavandile paneme. Pean vaid selle mõttega end harjutama, et kõik ei pea kohe valmis saama.

Viimasena olen sattunud vaimustusse mõttest, et rajan köögiviljanurka pingi. Ma poleks ise selle peale tulnud, kuid peale Piret Pihtjõe juttu meeldib see mulle üha enam.

Samuti mõtlen, et tulevikus võiks aias ehk olla ka veesilm, kuhu äärde saaks istutada kenasid kõrrelisi ning sisse panna kasvama näiteks vesiroosi.

Aiaplaani ei saa tegema hakata enne lume sulamist, kuna mul pole plaane, kus oleks ka mõõtkavad peal. Eks siis ootame sooja ja päikest.

Esimene kohtumine aiakujundaga

Nädalavahetusel kohtusin siis esimest korda aiakujundaja Piret Pihtjõega, et arutada, kuidas teha ja mida teha. Istumine kestis ligi kaks tundi ning kokkuvõttes jooksis mul kõik kokku.

Tavainimese jaoks oli seda kõike liiga palju ja liiga ruttu. Aga õnneks saab edasi liikuda sammhaaval ning siis ehk suudan ka mina pilti haarata.

Igatahes on selge, et ilma aiakujundajata pole mõtet aeda rajada. Vähemalt minusugusel inimesel, kes pole aiatöödega nii palju kokku puutunud ning kelle eluviis ei võimalda aias olla nii palju kui tahaks.

Seega jäi minu kõige esimeseks ülesandeks välja mõelda nimekiri asjadest, mida ma tahaks. Soovitavalt tuli pere kokku kutsuda, et seda arutada.

Istusime siis abikaasaga ja mõtlesime. Selge on, et tuleb väike peenramaa, et saaks oma aia köögivilju, maasikaid, vaarikaid. Hea õnne korral ka kasvuhoone, kuid võib olla jääb see järgmiseks aastaks. Siis õunapuud ja pirnipuu ning sõstrapõõsad ja tikrid. Tahaks muidugi ka veidi lilli.

Küsisime nõu ka lastelt. Üks arvas, et võiksime kasvama panna kartulid ja porgandid. Väga praktiline. Siis meeldis talle ka võrkkiige mõte ning väike purskkaev. Ja maasikad oleksid ka toredad.

Kindlasti peame arvestama, et meil on koer, kes võib kõik meie peenrad pahupidi pöörata ja tekitada korraliku kaose. See poleks mitte esimene kord.

Arvestades praegust elukorraldust, ei saa ma võtta endale aiaga kohustusi, mis tahaksid igapäevast müttamist. Väga raske oleks vaadata, kuidas kõik närtsib ja sureb.

Piret andis mõningaid väga vahvaid mõtteid. Üks oli nt väike golfiväljak. Ma kuulasin ja mõtlesin, kuidas suudab inimene näha ühel väiksel pinnal nii palju võimalusi. Aga seetõttu tema spetsialist ongi :)

Nüüd siis ootan tagasisidet meie plaanidele, et võtta seejärel ühendust teisi aiakujundajaga, kes koostaks plaani.