Võin suurima südamerahuga öelda: "Tehtud!". Saime nii poole kümneks puud ümber istutatud. Viimase puu ajal oli juba päris pime, kuid tegime ära.
Olen nii rahul. Aed on kohe teist nägu. Kõik on kohe teistmoodi.
Nüüd on tekkinud naabri aia ja maja vahele nagu väike salakäik. Keegi ei näe kedagi kõndimas :)
See õues töötamine on tõeline mõnu. Tänane tööpäev oli vaimselt väga väsitav. Ja pidin enne ikka 2 tundi õues kõva tööd tegema kui tundsin, et vot nüüd olen taas vaba. Värske õhk, füüsiline tegutsemine ning mõtete mujale viimine teeb imesid.
Ühe aiarajaja lugu, kuidas kõike tuli alustada A-st ja B-st ning mis sellest lõpuks välja tuleb.
27. aprill 2010
26. aprill 2010
Elupuude ümberistutamine
Tundub, et nüüd on nii kohutavalt kiireks läinud kõikide aiatöödega, et 24 tundi ööpäevas on ilmselgelt vähe. Suure tööna võtsime ette elupuu heki eemaldamise kahe krundi vahelt, et muuta seda rohkem üheks tervikuks.
Mina arvasin alguses, et võiks heki ikka osaliselt alles jätta ning tekitada sisse nö värava. Abikaasa oli sellele vastu ning tahtis kõike vahelt ära saada. Lõpuks jäin ka mina nõusse, et see võib olla parim lahendus.
Rääkisime korra ka naabritega, kas nad jäävad rahule, kui istutame nendele külje peale heki ette. Kaalumisel oli ka teine külg osaliselt hekiga katta, et varjata meie lehtlat, kuid siis oleksime nende lõunapäikese ära varjunud. Ega nad just ei protestinud, sest tegu meie aiaga, kuid tunnistasid, et see poleks tore. Jäime siis ühe külje juurde, kuna teise poole kinni panek ei ole nii oluline.
Uhh, on see vast töö. Esiteks avastasime, et töömehed on võimsalt betoneerinud kahe aia vahelised postid. Betoonaluse laius oli meeter korda meeter vms. Igatahes meie jõud sellest üle ei käinud.
Puude kättesaamine osutus üsnagi raskeks ülesandeks. Muudkui kaeva ja tõsta neid kärusse. Mina tõstsin käed, sest jõud 2,5 meetristest puudest üle ei käinud. Abikaasa tõstis ning temalgi oli ikka väga raske.
Kokkuvõttes saime umbes 1/3 taimedest ümber viidud. Hoiame sõna otseses mõttes hinge kinni, et nad ikka ellu jääksid. Väikest lootust hoiab kogemus kolme elupuuga, mis said sügisel välja võetud maast ning olid mullapallide kilekottides kuni praeguseni. Kõik on täie elu ja tervise juures.
Enne maha istutamist panin ka korralikult okaspuude väetist, et veidi rohkem jõudu anda neile. Eks siis näis, kas nad peavad sellele kõigele vastu.
* * *
Lisaks sellele on nüüd mõnusalt ka riisutavat pinda: 900 + 400 ruutu. Samas pean tunnistama, et ma täitsa naudin seda. Ma kohe tahan õue minna ja riisuma hakata.
Muru tahab hirmsasti vihma saada, et vohama hakata. Samas on talv ja pikk lumevangis olek seda ka korralikult kahjustanud. Nii mõneski kohas oli see hallitanud ja kaetud hallituse moodi kihiga.
Viimane lumehunnik sulas täna. Ootan nüüd päeva või kaks ning maja juurest saab lõpuks kõik riisutud. Uuel krundil on veel pool vaja riisuda.
Tegelikult on jube hea tunne, kui riisun ära ning vaatan siis seda puhast kohta. Kohe tundub rohelisem ning rohigi paremini tärkavat.
Krookused on ka oma nupud lahti saanud. Kuidagi väikesed ja nõrgad tunduvad see aasta. Samas väga ilusad. Mustsõstra põõsa ümber on nii valgeid, kollaseid kui lillasid. Tõeline värvidemäng.
Mina arvasin alguses, et võiks heki ikka osaliselt alles jätta ning tekitada sisse nö värava. Abikaasa oli sellele vastu ning tahtis kõike vahelt ära saada. Lõpuks jäin ka mina nõusse, et see võib olla parim lahendus.
Rääkisime korra ka naabritega, kas nad jäävad rahule, kui istutame nendele külje peale heki ette. Kaalumisel oli ka teine külg osaliselt hekiga katta, et varjata meie lehtlat, kuid siis oleksime nende lõunapäikese ära varjunud. Ega nad just ei protestinud, sest tegu meie aiaga, kuid tunnistasid, et see poleks tore. Jäime siis ühe külje juurde, kuna teise poole kinni panek ei ole nii oluline.
Uhh, on see vast töö. Esiteks avastasime, et töömehed on võimsalt betoneerinud kahe aia vahelised postid. Betoonaluse laius oli meeter korda meeter vms. Igatahes meie jõud sellest üle ei käinud.
Puude kättesaamine osutus üsnagi raskeks ülesandeks. Muudkui kaeva ja tõsta neid kärusse. Mina tõstsin käed, sest jõud 2,5 meetristest puudest üle ei käinud. Abikaasa tõstis ning temalgi oli ikka väga raske.
Kokkuvõttes saime umbes 1/3 taimedest ümber viidud. Hoiame sõna otseses mõttes hinge kinni, et nad ikka ellu jääksid. Väikest lootust hoiab kogemus kolme elupuuga, mis said sügisel välja võetud maast ning olid mullapallide kilekottides kuni praeguseni. Kõik on täie elu ja tervise juures.
Enne maha istutamist panin ka korralikult okaspuude väetist, et veidi rohkem jõudu anda neile. Eks siis näis, kas nad peavad sellele kõigele vastu.
* * *
Lisaks sellele on nüüd mõnusalt ka riisutavat pinda: 900 + 400 ruutu. Samas pean tunnistama, et ma täitsa naudin seda. Ma kohe tahan õue minna ja riisuma hakata.
Muru tahab hirmsasti vihma saada, et vohama hakata. Samas on talv ja pikk lumevangis olek seda ka korralikult kahjustanud. Nii mõneski kohas oli see hallitanud ja kaetud hallituse moodi kihiga.
Viimane lumehunnik sulas täna. Ootan nüüd päeva või kaks ning maja juurest saab lõpuks kõik riisutud. Uuel krundil on veel pool vaja riisuda.
Tegelikult on jube hea tunne, kui riisun ära ning vaatan siis seda puhast kohta. Kohe tundub rohelisem ning rohigi paremini tärkavat.
Krookused on ka oma nupud lahti saanud. Kuidagi väikesed ja nõrgad tunduvad see aasta. Samas väga ilusad. Mustsõstra põõsa ümber on nii valgeid, kollaseid kui lillasid. Tõeline värvidemäng.
23. aprill 2010
Lilled väljas
Ei suutnud vastu pidada ning ostsin võõrasemad ära ja pistsin eelmine pühapäev õue. No kohe vajab hing ja silm värve.
Seni on nad kõik väga tublisti vastu pidanud ning väike külm pole neile miskit teinud. Võõrasemad on ikka väga ilusad lilled.
Täna käisin aiandusmessil Näituste paviljonis. Aiandusest oli asi muidugi kaugel. Bokse, millest läbi astuda sai lugeda ühe käe sõrmedel. See tegi meele väga kurvaks. Hooaeg on algamas, kuid selline mess ei paku midagi. Järgmine aasta ei tasukski seda korraldada, kui asjad samamoodi lähevad.
Eks peab end asutama Luige laadale ja teistele messidele. Tartusse kahjuks ei jõua. Tegemisi liiga palju.
Pean siiski üles tunnistama, et päris tühjade kätega ma messilt tulema ei saanud. Ühe lumeroosi ostsin ka, sest see oli nii ilus.
Ja 10 maasikataime ka. Hind oli 10 krooni Polka taimedel. Loodetavasti tulevad ikka magusad ja väga head ning kannavad korralikult.
Seni on nad kõik väga tublisti vastu pidanud ning väike külm pole neile miskit teinud. Võõrasemad on ikka väga ilusad lilled.
Eks peab end asutama Luige laadale ja teistele messidele. Tartusse kahjuks ei jõua. Tegemisi liiga palju.
Pean siiski üles tunnistama, et päris tühjade kätega ma messilt tulema ei saanud. Ühe lumeroosi ostsin ka, sest see oli nii ilus.
Ja 10 maasikataime ka. Hind oli 10 krooni Polka taimedel. Loodetavasti tulevad ikka magusad ja väga head ning kannavad korralikult.
7. aprill 2010
Kavandi tegemine
Otsustasin ka ise proovida aia kavandi tegemist. Mõtlesin küsimustele, millele Mailis Laanemäe soovitas oma artiklis möelda.
Tuleb tunnistada, et enne nägin ma muidugi Mailise tehtud kavandeid.
Eks need tekitasid mõtteid, mida tahtsin siis ka välja joonistada. Nagu allpool näha, siis tegu on ikka väga algajaga :)
Minu töövahendiks oli Excel, kus siis panin plaani paika. Kõige parem kavandi tegemiseks see programm kindlasti ei ole. Ma isegi soovitaks algajal kasutada pigem paberit. Seal saab ise vaba käega jooni tõmmata ja teha selliseid kujundeid nagu hing ihaldab.
Tegelikult on minu jaoks väga keeruline kirja panna kõiki neid asju, mis aias võiks olla. Ja kuhu need võiks panna. Kuigi kõike teen mõõtkava järgi, siis ikkagi ei teki silme ette seda pilti, mis hiljem aias saab olema.
Mulle kipub tunduma, et ringjate joontega on ilusam ja põnevam kavand, samas kui kindlate joontega kavand on praktilisem ja selgem.
Aga mis nüüd edasi? Peab vist ootama. Tegelikult soovitas Piret koostada nimekirja asjadest, mis minu jaoks kõige olulisemad ning mis peaksid esmajärjekorras valmima.
Tuleb tunnistada, et enne nägin ma muidugi Mailise tehtud kavandeid.
Eks need tekitasid mõtteid, mida tahtsin siis ka välja joonistada. Nagu allpool näha, siis tegu on ikka väga algajaga :)
Minu töövahendiks oli Excel, kus siis panin plaani paika. Kõige parem kavandi tegemiseks see programm kindlasti ei ole. Ma isegi soovitaks algajal kasutada pigem paberit. Seal saab ise vaba käega jooni tõmmata ja teha selliseid kujundeid nagu hing ihaldab.
Tegelikult on minu jaoks väga keeruline kirja panna kõiki neid asju, mis aias võiks olla. Ja kuhu need võiks panna. Kuigi kõike teen mõõtkava järgi, siis ikkagi ei teki silme ette seda pilti, mis hiljem aias saab olema.
Mulle kipub tunduma, et ringjate joontega on ilusam ja põnevam kavand, samas kui kindlate joontega kavand on praktilisem ja selgem.
Aga mis nüüd edasi? Peab vist ootama. Tegelikult soovitas Piret koostada nimekirja asjadest, mis minu jaoks kõige olulisemad ning mis peaksid esmajärjekorras valmima.
3. aprill 2010
Kuidas valida kasvuhoonet?
Oleme otsustanud, et tahame endale aeda ka kasvuhoonet. Mõte oma aia punastest ja maitsvatest tomatitest ei anna kuidagi asu. Ja muidugi kurgid, paprikad jne.
Seega alustasime kasvuhoone otsinguid. Olgem ausad, see polegi nii lihtne. Esmalt käisime neid vaatamas kohas www.rodoaed.ee. Meie uuritud näidis oli tõesti uhke ning tundus väga stabiilne ja korraliku konstruktsiooniga olevat. Ruumi oli parajalt ning suur pluss oli automaatselt avanevad katuseluugid ning uks, mille ülemise osa sai lahti jätta.
Mulle endale on oluline just konstruktsiooni tugevus. Eelmine talv näitas, et nõrgemad kasvuhooned ei pea sellisele lumele vastu.
Müüa kiitis polükarbonaati, millest viimasel ajal tehakse üha enam kasvuhooneid. Ta tõi välja selle plussidena sooja hoidmise ning valguse parema jaotuse. Erinevalt klaasist murrab see päikesekiiri ning ei teki ohtu, et taimed võiksid päikese valgusest tingituna närbuma.
Ideena meeldis mulle ka väga mõte kasvukottidest peenarde asemel. Need saab sügisel välja tõsta ning talvel viia nt aiamööbli kasvuhoonesse.
Lisaks sellele pidi materjal olema üsna tugev, nii et kui pall vastu seda lüüa, ei pidanud katki minema.
Kuna sealsed hinnad on üsna korralikud, siis otsustasime uurida ka teistest kohtadest. Käisime vaatamas Bauhofi väljapanekut. Kuidagi väga logisev tundus, sama oli ka Espaki näidisega. Vahest jääb mulle mulje, et ka näidiseid ei panda kokku 100% korralikult, kuid ostjana häirib see mind ning ma ikkagi ei usu selle headusesse.
Leidsin ka netist kasvuhoonete pakkujaid, kuid paljudel näidised üsnagi kaugel. Seega jätkame otsinguid, kuna sooritasin esimesed seemneostud. Uh, poodide valik on ikka niiiiii suur, et võtab silme eest kirjuks. Üsna palju vaatasin seda, kas sort on Eestis aretatud või mitte. Ostsin kokku herneid, rediseid, salateid, paprikat. Panen siis redised ja paprikad hakkama. Need siis, mis lähevad kasvuhoonesse. Sõrmed sügelevad :)
Seega alustasime kasvuhoone otsinguid. Olgem ausad, see polegi nii lihtne. Esmalt käisime neid vaatamas kohas www.rodoaed.ee. Meie uuritud näidis oli tõesti uhke ning tundus väga stabiilne ja korraliku konstruktsiooniga olevat. Ruumi oli parajalt ning suur pluss oli automaatselt avanevad katuseluugid ning uks, mille ülemise osa sai lahti jätta.
Mulle endale on oluline just konstruktsiooni tugevus. Eelmine talv näitas, et nõrgemad kasvuhooned ei pea sellisele lumele vastu.
Müüa kiitis polükarbonaati, millest viimasel ajal tehakse üha enam kasvuhooneid. Ta tõi välja selle plussidena sooja hoidmise ning valguse parema jaotuse. Erinevalt klaasist murrab see päikesekiiri ning ei teki ohtu, et taimed võiksid päikese valgusest tingituna närbuma.
Ideena meeldis mulle ka väga mõte kasvukottidest peenarde asemel. Need saab sügisel välja tõsta ning talvel viia nt aiamööbli kasvuhoonesse.
Lisaks sellele pidi materjal olema üsna tugev, nii et kui pall vastu seda lüüa, ei pidanud katki minema.
Kuna sealsed hinnad on üsna korralikud, siis otsustasime uurida ka teistest kohtadest. Käisime vaatamas Bauhofi väljapanekut. Kuidagi väga logisev tundus, sama oli ka Espaki näidisega. Vahest jääb mulle mulje, et ka näidiseid ei panda kokku 100% korralikult, kuid ostjana häirib see mind ning ma ikkagi ei usu selle headusesse.
Leidsin ka netist kasvuhoonete pakkujaid, kuid paljudel näidised üsnagi kaugel. Seega jätkame otsinguid, kuna sooritasin esimesed seemneostud. Uh, poodide valik on ikka niiiiii suur, et võtab silme eest kirjuks. Üsna palju vaatasin seda, kas sort on Eestis aretatud või mitte. Ostsin kokku herneid, rediseid, salateid, paprikat. Panen siis redised ja paprikad hakkama. Need siis, mis lähevad kasvuhoonesse. Sõrmed sügelevad :)
Tellimine:
Postitused (Atom)