Viimased lumesajud muudavad mind elupuude pärast päris murelikuks. Mõned on raskuse tõttu päris looka vajunud. Käin neid ikka raputamas, ise saan ka iga kord sahmakad lund kaela.
Loodetavasti nad taastuvad ikkagi.
Muidu on lumi ju hea. Kaitseb taimi külma eest, ent liiga palju pole üheski asjas head muidugi.
Lugesin kuskilt, et kaitseks tasub neid ka kinni siduda, ent nüüd olen sellega muidugi lootusetult hiljaks jäänud.
Ühe aiarajaja lugu, kuidas kõike tuli alustada A-st ja B-st ning mis sellest lõpuks välja tuleb.
13. detsember 2010
1. detsember 2010
Lumi on puudele liiga raske
Käisin täna taas elupuid saputamas. Lumi oli oma raskusega mõned ikka päris looka vajutanud. Teist korda sai neid juba lume alt välja päästetud. Täiesti erakordne talv.
Loodetavasti need puud ikka taastuvad. Peab vaid hoolsam olema nende jälgimisel.
Lumi tuli nii äkki, et roniroos jäigi katmata. Loodetavasti kaitseb lumi suurema kahju eest. Õigupoolest ma polegi seda katnud ning ükski aasta pole külm talle liiga teinud. Mine tea, kas on nii hea sort või on mul lihtsalt õnne olnud.
Loodetavasti need puud ikka taastuvad. Peab vaid hoolsam olema nende jälgimisel.
Lumi tuli nii äkki, et roniroos jäigi katmata. Loodetavasti kaitseb lumi suurema kahju eest. Õigupoolest ma polegi seda katnud ning ükski aasta pole külm talle liiga teinud. Mine tea, kas on nii hea sort või on mul lihtsalt õnne olnud.
Tellimine:
Postitused (Atom)