Nädalavahetusel kohtusin siis esimest korda aiakujundaja Piret Pihtjõega, et arutada, kuidas teha ja mida teha. Istumine kestis ligi kaks tundi ning kokkuvõttes jooksis mul kõik kokku.
Tavainimese jaoks oli seda kõike liiga palju ja liiga ruttu. Aga õnneks saab edasi liikuda sammhaaval ning siis ehk suudan ka mina pilti haarata.
Igatahes on selge, et ilma aiakujundajata pole mõtet aeda rajada. Vähemalt minusugusel inimesel, kes pole aiatöödega nii palju kokku puutunud ning kelle eluviis ei võimalda aias olla nii palju kui tahaks.
Seega jäi minu kõige esimeseks ülesandeks välja mõelda nimekiri asjadest, mida ma tahaks. Soovitavalt tuli pere kokku kutsuda, et seda arutada.
Istusime siis abikaasaga ja mõtlesime. Selge on, et tuleb väike peenramaa, et saaks oma aia köögivilju, maasikaid, vaarikaid. Hea õnne korral ka kasvuhoone, kuid võib olla jääb see järgmiseks aastaks. Siis õunapuud ja pirnipuu ning sõstrapõõsad ja tikrid. Tahaks muidugi ka veidi lilli.
Küsisime nõu ka lastelt. Üks arvas, et võiksime kasvama panna kartulid ja porgandid. Väga praktiline. Siis meeldis talle ka võrkkiige mõte ning väike purskkaev. Ja maasikad oleksid ka toredad.
Kindlasti peame arvestama, et meil on koer, kes võib kõik meie peenrad pahupidi pöörata ja tekitada korraliku kaose. See poleks mitte esimene kord.
Arvestades praegust elukorraldust, ei saa ma võtta endale aiaga kohustusi, mis tahaksid igapäevast müttamist. Väga raske oleks vaadata, kuidas kõik närtsib ja sureb.
Piret andis mõningaid väga vahvaid mõtteid. Üks oli nt väike golfiväljak. Ma kuulasin ja mõtlesin, kuidas suudab inimene näha ühel väiksel pinnal nii palju võimalusi. Aga seetõttu tema spetsialist ongi :)
Nüüd siis ootan tagasisidet meie plaanidele, et võtta seejärel ühendust teisi aiakujundajaga, kes koostaks plaani.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar