Mida teha aeda?

Olen uurinud veidi raamatuid. Eriti suurt tähelepanu olen pööranud raamatutele "The Complete Garden Makeover Book" ning "Uus aiapidaja entsüklopeedia."

Tuleb tunnnistada, et tõesti on väga ilusaid aedu ning mida kõike saaks aias teha. Samas hirmutab mind mõte, kui palju tööd selle kõigega on. Tore oleks ju, kui keegi teeks kõik valmis, mina vaid ütleks kas see minu arust sobib sinna või mitte. Aga kas ma siis saan ikka seda aeda, mida ma tahan?

Aia kujundamine on pikk protsess. Kindlasti ei saa aastaga ega ka kahega seda tulemust, mis kavandile paneme. Pean vaid selle mõttega end harjutama, et kõik ei pea kohe valmis saama.

Viimasena olen sattunud vaimustusse mõttest, et rajan köögiviljanurka pingi. Ma poleks ise selle peale tulnud, kuid peale Piret Pihtjõe juttu meeldib see mulle üha enam.

Samuti mõtlen, et tulevikus võiks aias ehk olla ka veesilm, kuhu äärde saaks istutada kenasid kõrrelisi ning sisse panna kasvama näiteks vesiroosi.

Aiaplaani ei saa tegema hakata enne lume sulamist, kuna mul pole plaane, kus oleks ka mõõtkavad peal. Eks siis ootame sooja ja päikest.

Esimene kohtumine aiakujundaga

Nädalavahetusel kohtusin siis esimest korda aiakujundaja Piret Pihtjõega, et arutada, kuidas teha ja mida teha. Istumine kestis ligi kaks tundi ning kokkuvõttes jooksis mul kõik kokku.

Tavainimese jaoks oli seda kõike liiga palju ja liiga ruttu. Aga õnneks saab edasi liikuda sammhaaval ning siis ehk suudan ka mina pilti haarata.

Igatahes on selge, et ilma aiakujundajata pole mõtet aeda rajada. Vähemalt minusugusel inimesel, kes pole aiatöödega nii palju kokku puutunud ning kelle eluviis ei võimalda aias olla nii palju kui tahaks.

Seega jäi minu kõige esimeseks ülesandeks välja mõelda nimekiri asjadest, mida ma tahaks. Soovitavalt tuli pere kokku kutsuda, et seda arutada.

Istusime siis abikaasaga ja mõtlesime. Selge on, et tuleb väike peenramaa, et saaks oma aia köögivilju, maasikaid, vaarikaid. Hea õnne korral ka kasvuhoone, kuid võib olla jääb see järgmiseks aastaks. Siis õunapuud ja pirnipuu ning sõstrapõõsad ja tikrid. Tahaks muidugi ka veidi lilli.

Küsisime nõu ka lastelt. Üks arvas, et võiksime kasvama panna kartulid ja porgandid. Väga praktiline. Siis meeldis talle ka võrkkiige mõte ning väike purskkaev. Ja maasikad oleksid ka toredad.

Kindlasti peame arvestama, et meil on koer, kes võib kõik meie peenrad pahupidi pöörata ja tekitada korraliku kaose. See poleks mitte esimene kord.

Arvestades praegust elukorraldust, ei saa ma võtta endale aiaga kohustusi, mis tahaksid igapäevast müttamist. Väga raske oleks vaadata, kuidas kõik närtsib ja sureb.

Piret andis mõningaid väga vahvaid mõtteid. Üks oli nt väike golfiväljak. Ma kuulasin ja mõtlesin, kuidas suudab inimene näha ühel väiksel pinnal nii palju võimalusi. Aga seetõttu tema spetsialist ongi :)

Nüüd siis ootan tagasisidet meie plaanidele, et võtta seejärel ühendust teisi aiakujundajaga, kes koostaks plaani.

Lootusetus

Tunnen end täiesti lootusetult. Need kotid, mis alumistel piltidel näha on, jäidki sinna. Ja nüüd on lumi peal. See saab olema ikka täitsa jabur kui alles kevadel nad lume alt välja tulevad.

Siin pole muud teha kui süüdistada end täiesti oskamatus ajajaotuses. Aga ehk sulab lumi veel ära enne kui maa külmub ja saan kõik ära tehtud. :)

Ei midagi uut

Ei ole kohe kuhugi oma tegemistega jõudnud. Kolm kotti sai maha kaevatud, teised ootavad oma saatust.

Muidu on rohi tärganud ning vaba pinnas on kenasti roheline.

Loodetavasti saan nädalavahetusel veidikegi sõnnikut maasse kaevata.

Lugesin just aialeht.ee-st, et kaevamine sügisel teeb head. Küllap siis sõnnik teeb asja veelgi paremaks. Pean ikkagi tõsiselt järgi mõtlema, kuidas seda aia kujundust lahendada ning mida sellega ette võtta. Ise ma vist pusima ei hakka ning kutsun kellegi targema appi.

Sõnnik mulda

Sain tuttavalt 11 kotti hobusesõnnikut. Täiesti naturaalne asi. Seega möödus osa eilsest õhtust seda maha kaevates. Kott lahti, sõnnik laiali ning siis labidaga kaevama.

Õhtul andsid tunda nii käed kui selg. Eks see ole nö siidinäpu asi, kui rohkem klõbistada klaviatuuri ning vähem füüsilist tööd.

Loodetavasti mõjub toodud ramm hästi ning kevadel istutan kõik asjad rikkalikku mulda.

Esimesed sammud

Niih, nüüd on mul siis olemas aialapp, kuhu oma suurepärast köögiviljaaeda rajama hakata. Õigemini on see küll jupike sellest aiast, kuhu ma kõik panna tahan.

Minu tagasihoidlike soovide kohaselt peaks seal kasvama hakkama maasikad, kartulid, porgandid, lillkapsad, till, sibul, küüslauk, redis, kõrvits. Ja siis veel kasvuhoone, kuhu tuleksid kurgid, tomatid ja paprika. Ja loomulikult ka vaarikad.

Ehk siis pisi-pisikene lapikene.

Praeguseks hetkeks on olemas korralik pinnas. Ja see kõik. Sain endale hobusesõnnikut Juminda junnid, mis levitab üsna tugevat aroomi mu koduukse läheduses. Kuigi see on kilekotti pakitud. Igatahes ootab see oma aega, et ma kõik maasse kaevaks. Praegu on mul 5 60-liitrist kotti, kuid neid tuleb veel oma 10-15 juurde. Aluspind tuleb ju võimalikult rammusaks teha.

Kasvuhoone osas olen praegu üsna kindel, et tahan tavapärase kuju kasvuhoonet, mitte ümmargust. Lugesin Hansaplandi lehelt, et soovitatavalt peaksid klaasid olema matid, see hoiab rohkem soojust.

Aga suurem mure on mul lillepeenarde rajamisega. Ma tean, mida ma tahan, kuid keegi peaks nüüd plaani joonistama, et kuhu mida täpselt istutada. Ja ennekõike ütlema, kas need soovid on ka realistlikud sel pinnasel, mis mu aias on.