Muru õhutamine

Abikaasa ostis muru õhutamise masina. Kummalgi meist pole varem aeraatoriga kokkupuudet olnud, ent kuuldavasti pidi see hea olema.

Terve eilne päev kulus ca 800 ruutmeetri riisumisele. Väga kõvasti tuli ikka rehaga tõmmata, et saada vana prahti kätte ning eemaldada lumest tekkinud kahjustust. Pärast valutasid nii käed kui selg, ent tehtud tööst oli meel hea.

Lisaks sellele sai maha külitud till ning veel kord üle pritsitud kasvuhoone.

Õhtul siis sai proovitud aeraatorit. See tõmbas päris korralikult vana rohtu lahti ja eriti just sammalt. Seega algas tänane hommik taas riisumisega. See käis nüüd muidugi kiiresti, sest vajalik oli kõik lahti tõmmatud.

Proovisime siis õhutamist ka neil pindadel, mis polnud eelnevalt riisutud. Pinnas muutus kohe õhulisemaks ning kogu vana roht oli lahti. Täiesti üllatav, kui palju sammalt suutis õhutaja lahti tõmmata.

Igatahes muutis see riisumise märkimisväärselt kergemaks. Nüüd loodame, et kasu on ka murule ning seegi hakkab mühinal kasvama.

Peam lisama, et algselt oli küljes ka koguja, kuid sellest sai kohe loobutud. See sai kohe täis ning enamus aega kulus just koguja tühjendamisele.

Need kolm imelist puhkepäeva andsid tõelise energiapommi. Ammu pole nii sooje ja mõnusaid ilmasid olnud. Loomulikult tõi see kaasa ka grillimise :)

Igatahes unus piltide tegemine suures tööhoos täiesti. Eks siis järgmine kord.

Kevad ongi käes

Täna on siis esimene tõeline kevadilm. Päike sirab ja sooja 13 kraadi. Selline töötegemise tuhin tuli peale, et ei saanud kohe käsi rüpes hoida.

Loopisin lund lillepeenrast ära, et see ometigi hakkaks elama. Loodetavasti soe ilm sulatab selle vabaks.

Sidusin vaarikad ära ning riisusin aiamaa ära. Ma ei ole vist kunagi riisumist nii palju nautinud kui täna :).

Esimesed lilledki ajavad end välja ning isegi ühed krookused on õitsema hakanud. Ja rabarber on juba päris suureks kasvanud.














Ja siis kaevasin üles porgandid, mis sügisel maha jäid. Suurem osa neist on väga ilusad ja korralikud.

Üks põõsas leitud

Suvel istutatud põõsastest olen leidnud üles vaid ühe - mustsõstra põõsa, mis oli ka kõige suurem.

Mõned oksad on küll murtud, kuid üldiselt on väga heas korras see põõsas.

Aga punasõstart ja tikreid ma pole küll veel näinud. Ei tihka kaevama ka minna, sest äkki astun peale. Sulaks lumi nüüd nõksa kiiremini.

Esimesed kevadtööd

Pikk talv on vahele jäänud ning täna sai esimest korda kevadtöid teha. Päike soojendab juba korralikult ning täitsa mõnus oli väljas olla. Selline kevadtunne poeb põue.

Igatahes võtsin ette asja, mida oleksin pidanud juba sügisel tegema - desinfitseerisin kasvuhoone-keldri septik Prodefensioga. Lahuse tegin 100 ml 2,4 liitri veega nagu juhendil kirjas. Pesin siis kõik aknad ja praod sellega ära.

Kirjas seda küll ei olnud, aga teen vist korra veel enne taimede sissetoomist. Kedriklest ajas eelmine suvi hirmu nahka ning seekord ei tahaks küll kõikidest kurkidest ilma jääda.

Ahjaa, panin esimesed lilled ka õuepotti. Nii suur tahtmine oli värvi lisada ning ostsingi esimesed võõrasemad. Valdav värv on kollane, et rohkem päikest ja värvi meie ellu tuleks.

Mure elupuude pärast

Viimased lumesajud muudavad mind elupuude pärast päris murelikuks. Mõned on raskuse tõttu päris looka vajunud. Käin neid ikka raputamas, ise saan ka iga kord sahmakad lund kaela.

Loodetavasti nad taastuvad ikkagi.

Muidu on lumi ju hea. Kaitseb taimi külma eest, ent liiga palju pole üheski asjas head muidugi.

Lugesin kuskilt, et kaitseks tasub neid ka kinni siduda, ent nüüd olen sellega muidugi lootusetult hiljaks jäänud.

Lumi on puudele liiga raske

Käisin täna taas elupuid saputamas. Lumi oli oma raskusega mõned ikka päris looka vajutanud. Teist korda sai neid juba lume alt välja päästetud. Täiesti erakordne talv.

Loodetavasti need puud ikka taastuvad. Peab vaid hoolsam olema nende jälgimisel.

Lumi tuli nii äkki, et roniroos jäigi katmata. Loodetavasti kaitseb lumi suurema kahju eest. Õigupoolest ma polegi seda katnud ning ükski aasta pole külm talle liiga teinud. Mine tea, kas on nii hea sort või on mul lihtsalt õnne olnud.

Porgandid jäidki maha

Nii kui sügis peale tuli, kadus aeg kuhugi pimedusse. Ei jõudnud enam üldse midagi aias teha.

Tahtsin viimased porgandid üles võtta, kuid nüüd katab neid 30 cm lumi. No näis, kas peavad seal kevadeni vastu. Kui vahepeal ära sulab, siis võib olla võtan mõned veel üles.

Raputasin ka elupuudelt lume maha. Mõned olid juba päris kooldus selle suure kuhja all. Õnneks ei ole sula olnud ning see kõik ei olnud liiga raske.