Elupuude ümberistutamine

Tundub, et nüüd on nii kohutavalt kiireks läinud kõikide aiatöödega, et 24 tundi ööpäevas on ilmselgelt vähe. Suure tööna võtsime ette elupuu heki eemaldamise kahe krundi vahelt, et muuta seda rohkem üheks tervikuks.

Mina arvasin alguses, et võiks heki ikka osaliselt alles jätta ning tekitada sisse nö värava. Abikaasa oli sellele vastu ning tahtis kõike vahelt ära saada. Lõpuks jäin ka mina nõusse, et see võib olla parim lahendus.



Rääkisime korra ka naabritega, kas nad jäävad rahule, kui istutame nendele külje peale heki ette. Kaalumisel oli ka teine külg osaliselt hekiga katta, et varjata meie lehtlat, kuid siis oleksime nende lõunapäikese ära varjunud. Ega nad just ei protestinud, sest tegu meie aiaga, kuid tunnistasid, et see poleks tore. Jäime siis ühe külje juurde, kuna teise poole kinni panek ei ole nii oluline.

Uhh, on see vast töö. Esiteks avastasime, et töömehed on võimsalt betoneerinud kahe aia vahelised postid. Betoonaluse laius oli meeter korda meeter vms. Igatahes meie jõud sellest üle ei käinud.

Puude kättesaamine osutus üsnagi raskeks ülesandeks. Muudkui kaeva ja tõsta neid kärusse. Mina tõstsin käed, sest jõud 2,5 meetristest puudest üle ei käinud. Abikaasa tõstis ning temalgi oli ikka väga raske.

Kokkuvõttes saime umbes 1/3 taimedest ümber viidud. Hoiame sõna otseses mõttes hinge kinni, et nad ikka ellu jääksid. Väikest lootust hoiab kogemus kolme elupuuga, mis said sügisel välja võetud maast ning olid mullapallide kilekottides kuni praeguseni. Kõik on täie elu ja tervise juures.

Enne maha istutamist panin ka korralikult okaspuude väetist, et veidi rohkem jõudu anda neile. Eks siis näis, kas nad peavad sellele kõigele vastu.

* * *

Lisaks sellele on nüüd mõnusalt ka riisutavat pinda: 900 + 400 ruutu. Samas pean tunnistama, et ma täitsa naudin seda. Ma kohe tahan õue minna ja riisuma hakata.

Muru tahab hirmsasti vihma saada, et vohama hakata. Samas on talv ja pikk lumevangis olek seda ka korralikult kahjustanud. Nii mõneski kohas oli see hallitanud ja kaetud hallituse moodi kihiga.

Viimane lumehunnik sulas täna. Ootan nüüd päeva või kaks ning maja juurest saab lõpuks kõik riisutud. Uuel krundil on veel pool vaja riisuda.

Tegelikult on jube hea tunne, kui riisun ära ning vaatan siis seda puhast kohta. Kohe tundub rohelisem ning rohigi paremini tärkavat.

Krookused on ka oma nupud lahti saanud. Kuidagi väikesed ja nõrgad tunduvad see aasta. Samas väga ilusad. Mustsõstra põõsa ümber on nii valgeid, kollaseid kui lillasid. Tõeline värvidemäng.