Minu kasvuhoone - kahjurite paradiis

See on lihtsalt uskumatu, kuidas minu kasvuhoonesse tulevad kõik kahjurid. Varsti tekib tunne, et mida mul veel siis pole olnud.

Nüüd on kord paprika käes. Eks nad said oma osa kedriklesta käest, kuid mitte need viimased taimed. Nimelt hakkavad minu enda maha pandud seemnete taimed alles nüüd viljumisvalmidusse jõudma.

Käisin nüüd mõni päev tagasi kasvuhoones ja pidin ehmatusest istuli kukkuma. Lehed olid paprikal ära näritud, kaetud suurte junnidega. Ja siis leidsin miskid ussid ka veel lehtede alt. Ja neid usse oli ka maas ja surnuid.




Kellega võiks tegu olla?

Kuidas sõnnikut maha panna?

See võib kõlada nüüd väga imelikult, aga ma olen juba pikemat aega juurelnud, kuidas panna maha sõnnikut. Asi selles, et vaja oleks õunapuu ümber sõnnikut panna, kuid seal on mul muru. Seega saaksin sõnniku laotada vaid murule. Õigemini on see sõnnik-kompostmuld. Nüüd siis mõtlen, kas niisama laotamisest ka kasu või peaks ikkagi selle maa sisse kaevama?

Täna tegin taas puhastust peenardel. Viskasin ära hernetaimed. Olid päris ära kuivanud ning mitmel kaunad ka hallitama läinud. Kaevasin ka peenraid, et umbrohtu ära noppida.

Vaatasin Maaleht.ee-st ka maasikate sügisese hooldamise videot ning asutasin end õue lehti lõikama, kui nägin, et äkitselt on vihma hooga sadama hakanud. See tabas mind küll täieliku üllatusena.

Egas siis muud kui uut päeva ootama.

Tomatite hooaeg jätkub

Tomateid veel jagub ning mõni taim alles õitseb ka. Tea, kas neist midagi valmib. Igatahes olen tomatitega väga rahul. Järgmine aasta kavatsen neid rohkem kärpida, sest kasvavad ikka väga täis.

Proovisin eile viimaseid herneid. No see teine õitsemine ja uued viljad on naljategu. Maitse pole enam see ning enamus kaunu on lihtsalt liistakad.

Porgandid kasvavad jõudsalt. Väiksem laps pistis kaks tükki nahka ning kiitis oma aia hääd maitset. Rohkem pole õnneks vajagi.

Tegelikult ootan tomatite lõppu, või mis nüüd ootan, aga siis saan teha kasvuhoones ka tõrjet. See kurkide väljasöömine oli masendav ning võtan puhastuse sügisel ette. Näis, kas järgmine aasta on siis muretum.

Peenrad tühjaks

Vaikselt hakkavad peenrad aga tühjaks jääma. Võtan aga asju üles ning jäägid komposti.

Viskasin just tillid ära. Olid päris vanad juba. Uus peale tulemas. Tea kauaks seda kõike jagub kui see öökülm nüüd ikkagi tulemas on.

Tomatid muudkui kasvavad. Ma ei saa aru kust neil seda jaksu nii palju on. Igatahes palju on veel rohelisi ning mõnel alles õied küljes.

Herned tegid ka trikke hakates uuesti õitsema. Ega need enam suureks kasva. Imelik, et nad üldse teist korda õitsesid.

Tegelikult on kahju, et kõik hakkab läbi saama. Veidi tühi tunne sees, sest varsti polegi enam aias midagi toimetada.

Tegin täna taas ise leiba. See on üks paremaid küpsetisi kodus tegemiseks. Lapsed pistavad leiba võiga lausa kahe suupoolega.

Saak, suur saak

Eelmine pühapäev tegin siis korraliku korje oma kasvuhoonest. Võtsin hulgim tomateid, paprikat, kurki.



Tegin vanaema retsepti järgi tomati-sibula kastet ning ühe teise retsepti järgi letšot. Sibulat pidin muidugi ostma turult, sest seda ma oma aeda ei pannud.

See oma aiast korjamine ning talveks asjade valmistamine on tõeline nauding. Ma pole vist midagi nii toredat ammu teinud :)

Tegin veidi korrastustöid täna. Ühe peenra pealt võtsin ära herned, mis olid kuivanud. Teisel kahel peenral herned veel õitsevad ning tekitavad vilju. Kuigi aeg vist siiski sealmaal, et nad enam täismahus ei valmi.

Panin vaarikatele hobusesõnnikut sügisväetisena. Panin seda ka ühele vanale kreegipuule. On jäänuk eelmistest omanikest aianurgas. See aasta pole tal midagi küljes, vaatame, mis kasu sõnnik toob.

Ostsin kaks punase sõstra põõsast (Jonkheer van Tets ja Hollandi punane) ja kolm tikripõõsast (Hinnonmäki kollane ning punane ja Invicta). Alla panin siis kobedalt sõnnikut. Loodetavasti lähevad kõik jõudsalt kasvama. Mustsõstra istutasin ka ümber.



Minu suureks rõõmuks on üks kapsas jõudsalt end kasvatanud. Ei tahagi teda veel maha kaksata. Kaua ei saa muidugi hoida, sest äkki söövad mingid pahalased ära.



Kõige kurvem on see, et vastik lest on nüüd jõudnud otsapidi ka tomatiteni. Eks lasen tomatitel ära valmida ja hoian taimi nii kaua kui võimalik. Käisin juba poes ka kasvuhoone desinfitseerimise vahendit ostmas, et pärast kasvuhoone üle lasta. Täiesti jama.

Millega siis jänni olen jäänud

Üks asi, mille kasvatamine on täiesti võimatu minu jaoks, on redis. Ma ei saa aru, mida ma valesti teen, et need ei kasva. Õigemini kasvasid küll, kuid peamiselt varred ja õied. Redist ennast alla ei moodustunud.

Paar korraliku suurusega redist sain siiski ka, kuid seda on ikka veidi vähevõitu. Järgmine aasta kavatsen mulda parandada sõnnikuga. Ehk aitab.

Lugesin ka seda, et asi võib olla kuivuses. Nimelt pidavat kuivas mullas kasvav redis kasvatama õisikuvart. Oma teada kastsime neid üsnagi korralikult, kuid võib olla ei osanud ma kuivust piisavalt hinnata ning pidanuks seda rohkem tegema.

Sain eile lõpuks oma esimese paprika kätte. Sellel oli taas mädaplekk peal, kuid muidu maitses teine väga hea.

Praegu on tõeline tomatiuputuse aeg. Neid muudkui valmib ja valmib. Plaanin veidi sisse teha paprika ja sibulaga. Üks minu lemmikhoidiseid lapsepõlvest. Pean vaid vanaemalt õige retsepti kätte saama. Oma teada kirjutasin selle kord ka ümber, kuid ei tea nüüd kuhu. Igatahes on see väga hea salat prae kõrvale.

Herned hakkavad läbi saama. Mõned üksikud kaunad ripuvad veel küljes. Nende üle oli mul kõige suurem hea meel. Oh, kuidas sai käidud ja söödud :) Ma arvan, et suurim sööja olingi ma ise. Pean tunnistama, et tegelikult tahaks veel.

Oleme maitsnud ka esimesi õunu sordilt 'Kaspar'. Mulle see vili maitseb kohe väga - selline hea, magus (parajalt, mitte lääge), värske. Oleks neid õunu vaid rohkem :).

Kaotatud lahing

Pean siis käed üles tõstma ja tunnistama, et minu lahing on seekord kaotatud. Ei saanud ma jagu sest vastikust lestast, mis minu kurkide kallale tuli. Pritsisin neid siis Nekoga (mis pidavat olema looduslik), tomatilehtede veega ning lihtsalt veega. Kasu ei mingit. Tänaseks olen ära visanud 9 taime. Veel mõned taimed hingitsevad, kuid peagi lähevad ka nemad.

Väga kurb on meel, sest nüüd ei saa ka söögiks kurki :(

Lõpuks on hakanud tulema ka tomatid. Seda aega sai ikka päris kaua oodatud. Nendega on ka väike mure tekkinud: nimelt hakkavad osad neist mädanema otsast. Kõrval on ilusad tomatid, kuid mõned mädanevad. Mitte ei saa aru, milles asi on.

Vett saavad nad vastavalt vajadusele, kuna meil automaatne kastmissüsteem, nii et kuival nad pole.

Sama häda on ka paprikaga. Mõnedele tekivad peale pruunid laigud. Ma loodan südamest, et tegu pole taas mõne pahalasega.

Mnjah, pean ikka rohkem aiaraamatuid lugema, et saaks veidigi aimdust, kuidas selliseid asju ennetada.

Ahjaa, lisaks kurkidele läks lest ka arbuuside kallale, nii et neid mul ka enam pole.

Sügisel tuleb kasvuhoones korralik desinfitseerimine ette võtta.