Lõhkenud kapsas

Tänavune kapsakasvatus on läinud üle kivide ja kändude. Lillkapsast ei saanud ma üldse, aga peakapsast küll. Kolmest kapsast kaks on siis söögikõlbulikud. Üks läks lõhki. Küllap oli kuivus suur ning vihm tegi oma töö.



Herneid on tulnud kenasti, ent kohutavalt palju on usse. Igas teises kaunas on nad sees ning isegi mitte ühe kaupa, vaid ikka mitmekesi. Aga muidu on herneid hea krõmpsutada :) Kahju ainult, et vaid kahel peenral tulid nad tänavu korralikult üles.

Tomatitel on mingi hallitus kallale tulnud, mistõttu olen nende pärast päris mures kohe. Peab uurima, kas midagi annab teha. Praegu ju tomatid alles hakkavad tulema.



Ja et sellest veel vähe ei oleks, siis tundub, et kurkidel on sama häda kallal mis mullugi. No ometigi on nüüd jahedam ja niiskem olnud. Eh, õnneks on enamus kurke juba purgis.

Tööd võtavad kogu aja

Tõesti, mitu päeva olen mõelnud, et kirjutan, aga no ei jõua selleni. Igatahes on põllupidamine täies hoos.

Kurke tuleb ohtralt ning esimesed marineeritud kurgid on tehtud. Ja värsked hapukurgid ka. Oh, lust ja lillepidu on see oma aed ikka :)



Olin vahepeal nädalake eemal ning selle ajaga suutsid kurgid pool kasvuhoonet enda alla hõivata. Egas muud kui kõvasti kärpima, et laienemine kogu jõudu ära ei võtaks ning kurgid ikka kasvaksid.

Ainult tomatid venivad ja venivad. Olen nüüd kaks tükki kasvuhoonest noppinud, ent need pole täiesti valmis olnud. Kas mulle ainult tundub või ongi tänavu väga aeglane valmimine?

Üllatanud on mind rukola, mis kasvab nii et mühiseb. Samas tavasalat hakkab alles nüüd endast märku andma. Ei teagi, miks nad kasvada ei taha. Rukola on minu üks suurimaid lemmikuid viimasel ajal, nii et mul pole selle kasvamise vastu miskit.

Maasikaid tuleb tänavu ka väga korralikult. Olen suutnud osta mingid taimed, millel on imeilusad punased marjad, aga maitselt kohutavalt hapud. Täitsa nukraks teeb. Õnneks saame see suvi koduaia maasikatest isu täis süüa küll.

Hädas olen ka lillkapsaga. Õigemini enam ei ole, sest tõmbasin kolm taime lihtsalt üles. Pea moodustamise asemel kasvasid õisikud igaüks ise suuruseks ning välja nägi see kui haraline moodustis. No ei saa aru, miks niimoodi.

Peakapsas kasvab ilusasti ning loodan oma kolm kapsapead kenasti ära tarbida :) Ahjaa, võtsin täna neilt katteloori ära. Hoidsin seni loori all, et kahjurid ligi ei pääseks. Tundub, vähemalt esmasel vaatlusel, et on läinud õnneks.

Juba kurgid paistavad

See ootamise aeg on ikka ja alati kõige pikem. Kurke on juba päris palju, ent kõik veel nii pisikesed, et süüa ei saa. Küll kibelen juba neid proovima.

Tomatitel on ka päris suured kobarad küljes, aga kõik on muidugi rohelised.

Rukola on kasvanud päris ilusasti ning tegin esimest korda sellest ka salatit. Mmmm, kui hea maitse see ikka annab. Rukola on ikka päris kange ja tugeva maitsega.

Terve nädala on sadanud vihma, nii et nüüd võiks järgi jätta ja päikest välja lasta. Maasikad vajaksid seda hädasti. Kindlasti ka tomatid.

Tüütud lehetäid

Juba teist aastat olen igavesti hädas nende tüütute lehetäidega.
Pritsisin neid Nekoga, kuna tõesti keemiat aeda ei taha. Paistis, et see ei avaldanud neile vähimatki mõju. Kuna täisid palju ning kahju on nad õienuppudele ka jõudnud teha, siis ostsin ikkagi Fastacit ning pritsisin sellega. Tulemus see, et tänaseks olid pea kõik lehetäid kadunud.

Lugesin Aialeht.ee-st huvitavaid soovitusi nende tõrjeks. Järgmine kord proovin ise ka Coca-Cola ära. Mine tea, äkki aitabki.

Lisan siis mõned pildid ka oma hoolealustest :)

Kiired aiapäevad

Püüan küll kirjutamist meeles pidada, kuid kõikide aiategemiste kõrvalt kipub see ikka unarusse jääma.

Käisin Türi lillelaadal ning sealt ostsin kõik tomati- ja kurgitaimed kasvuhoone jaoks. Kurke ostsin kolm pikka ning 12 lühikest. Tomateid ostsin kohe väga erinevaid sorte. Ühe lihatomati, siis sort 'Vilja', 'Malle', kollane 'Apelsin', kirsstomati ja vist veel midagi, mis hetkel ei meenu.

Sai võetud ka kolm paprikataime.

Panin kasvuhoonesse ka arbuusiseemned. Seni pole nad erilist edu kasvamisel näidanud. Täna sai pottidesse külvatud ka rukola ja basiiliku seemned. Rukolat panin ka õue, kuid seni pole need idanema hakanud. Jätsin vist kuivale.

Õues kasvab ilusasti juba till, redis ning roheline sibul. Esimene rohelise sibula-kooresalat sai ka tehtud. Oh küll maitses see hää.

Maha panin veel rukolat, porgandit, ube, herneid. Viimased on juba pea 10 cm kõrgused, nii et toestused tuleb panna.

Maasikad õitsevad nüüd ka päris kenasti juba.

Täna patseeris üks linavästrik peenarde vahel. Ma loodan, et ta kõiki mu seemneid nahka ei pane. Külvasin ka salatit maha. Olin selle lihtsalt ära unustanud.

Esimesed tomatid on taimedel küljes ning ma ei jõua nende valmimist lihtsalt ära oodata. Uhh, kus tahaks mõnd suhu pista ja nautida :)

Ahjaa, see aasta tundub olema eriliselt palju tigusid. Pean vist mingit vahendit nende vastu kasutama hakkama. Lugesin soovitust, et tuhk hoiab neid eemal. Raputasin siis korralikult rabarberite ümber seda, aga rabarberid on ikka tigusid täis. Kuuldavasti pidid ka naabrid nendega hädas olema. Eks ma pean mõnda poodi minema midagi asisemat tuha asemel muretsema.

Okaspuude väetamine

Nädalavahetusel oli nii kohutavalt külm ilm, et ei tahtnud ausalt öeldes oma külmetunud nina ja kurku õuegi pista.

Toas on kevadel aga võimatu püsida, mistõttu leidsin midagi mida teha. Seekord võtsin ette elupuude heki ning panin neile kõigile väetist. Ostsin poest sellise, mille toime peaks kestma kuus kuud. Eks siis varsti on näha, kas aitab elupuudel paremini kasvada või mitte.

Minu suurimaks imetlusobjektiks on rododendron, mida on maha niidetud, korduvalt lume alla jäetud, togitud ja trügitud, ent ikka püsib see ilus ja elujõuline. Uskumatu taim.

Nüüd plaanin taime elutingimuste parendamiseks ehitada talle ümber turbapeenra. Hea meelega võtaks mõned rododendronid veel, samuti mustikad, jõhvikad ning ehk veel miskit sinna.

Ainus häda on, et peenar jääb täpselt selle katuseosa alla, kust talvel lund alla lükkame. Kaks talve on nüüd tõsist lund sadanud, nii et selle vähesusele ka lootma jääda ei saa.

Muru õhutamine

Abikaasa ostis muru õhutamise masina. Kummalgi meist pole varem aeraatoriga kokkupuudet olnud, ent kuuldavasti pidi see hea olema.

Terve eilne päev kulus ca 800 ruutmeetri riisumisele. Väga kõvasti tuli ikka rehaga tõmmata, et saada vana prahti kätte ning eemaldada lumest tekkinud kahjustust. Pärast valutasid nii käed kui selg, ent tehtud tööst oli meel hea.

Lisaks sellele sai maha külitud till ning veel kord üle pritsitud kasvuhoone.

Õhtul siis sai proovitud aeraatorit. See tõmbas päris korralikult vana rohtu lahti ja eriti just sammalt. Seega algas tänane hommik taas riisumisega. See käis nüüd muidugi kiiresti, sest vajalik oli kõik lahti tõmmatud.

Proovisime siis õhutamist ka neil pindadel, mis polnud eelnevalt riisutud. Pinnas muutus kohe õhulisemaks ning kogu vana roht oli lahti. Täiesti üllatav, kui palju sammalt suutis õhutaja lahti tõmmata.

Igatahes muutis see riisumise märkimisväärselt kergemaks. Nüüd loodame, et kasu on ka murule ning seegi hakkab mühinal kasvama.

Peam lisama, et algselt oli küljes ka koguja, kuid sellest sai kohe loobutud. See sai kohe täis ning enamus aega kulus just koguja tühjendamisele.

Need kolm imelist puhkepäeva andsid tõelise energiapommi. Ammu pole nii sooje ja mõnusaid ilmasid olnud. Loomulikult tõi see kaasa ka grillimise :)

Igatahes unus piltide tegemine suures tööhoos täiesti. Eks siis järgmine kord.